kuu (fi)
Finnice[+/-]
Appellatio[+/-]
- [kuː]
Formae aliae[+/-]
- Kuu
- † Cuu (Agricola, 1548)
Notatio[+/-]
Protouralice *kuŋe. Verba cognata Estonice kuu et Hungarice hold sunt.
Nomen substantivum[+/-]
kuu
- luna (-ae fem.) ||
- (etiam sicut nomen proprium, Kuu:) √ Orbis caelestis qui circum orbem terrae revolvit; satelles terrae.
- Satelles planetae alius.
- mensis
Declinatio[+/-]
Declinatio Finnica | ||
---|---|---|
sing. | plur. | |
nom. | kuu | kuut |
gen. | kuun | kuiden kuitten |
part. | kuuta | kuita |
iness. | kuussa | kuissa |
elat. | kuusta | kuista |
illat. | kuuhun | kuihin |
adess. | kuulla | kuilla |
abl. | kuulta | kuilta |
allat. | kuulle | kuille |
ess. | kuuna | kuina |
translat. | kuuksi | kuiksi |
instr. | — | kuin |
abess. | kuutta | kuitta |
comit. | — | kuine- |
Dictiones collatae[+/-]
Synonymum
- (mensis) kuukausi
Dictiones derivatae[+/-]
Verba composita